Viimasel ajal (alates Tartusse naasmisest) on mu raamaturiiulisse vedelema sattunud palju massaažiteemalisi raamatuid, sekka mõned new-age elustiili ja eneseabiraamatud... (ma ikka veidi sirvin neid ka, enne kui raamatukokku tagastan). Eile lõpetasin siis vahelduseks ühe ilukirjandusliku teose – „Kafka mererannas“ (Haruki Murakami). Ma lugesin seda nädal aega... Alguses ma ei sattunud vaimustusse, siis haaras ta mu nii endasse, et ma lihtsalt ei suutnud seda käest panna ja siis mingil hetkel juhtus jälle midagi nii ootamatut, et lihtsalt ei suutnud ilma asju läbi seedimata edasi lugeda. Selliseid pöördelisi punkte oli palju. Ja nii palju detaile, mis puudutasid mind väga isiklikult...vahepeal vist kiunusin vaimustusest. Ja ma ei ole eriline absurdi fänn, aga see raamat suutis mu fantaasiad küllaltki korralikult tööle panna...

Soovitan!